Riisika lasteaia ajalugu.
7. septembril 1960. aastal avati Haiba külas Karjaküla lasteaia filiaal, juhataja Vaike Toome. Lasteaia rühmaruum asus Haiba mõisahoones – lapsi 9. Peagi laste arv kasvas. Haiba lasteaed sai omaette asutuseks ning kolis kenasse majja tiigi kaldal.
1960.a. lõpus sai juhatajaks Urve Pisko, kes juhatas lasteaeda 27.10.1967.a.
28.10.1967. - 13.04.1979. oli juhatajaks Leili Saakpakk. Lasteaed oli kannatada saanud 1967 aasta sügistormist, mille tagajärgede likvideerimisega tuli uuel juhatajal alustada. Lasteaed oli ööpäevane.
1979 aasta aprilliks oli Riisiperes valminud suur kolme majandi; (Riisipere, Saida ja Haiba sovhoos) ühislasteaed, mille tulemusena kadus Haibast oma lasteaed. Lapsi hakati vedama majandi bussiga Nissi suurde lasteaeda. Osa lapsi jäid endiselt ööpäevasesse rühma.
1992. aasta kevadel jäi lasteaia ringilt buss ära, sest vanemad ei saatnud oma lapsi lasteaeda.
3. novembril avati Haibas esialgu laste mängurühm, kus koolieelikud käisid iga päev paar tundi joonistamas ja mängimas.
1. märtsil 1993.a. avati kaherühmaline lasteaed ja laste arv kasvas järjekindlalt. 1. 02. 1994.a. avati kolmas lasterühm. Lasteaia ruumid asusid elumajas nr. 13 a algul ühes, siis kahes ja lõpuks kolmes kahetoalises korteris, mis said kohandatud lastele. 1992. novembrist on lasteaia juhatajaks Riina Lotamõis. 1994. nov. kuni 1997. juunini asendas Melli Puht.
1989. aastal alustati Haiba külasse lasteaiahoone ehitamist, mis kahjuks jäi rahapuudusel pooleli. Hiljem leiti riigi toetusel võimalus hoone lõpuni ehitada, kuid seekord hoopis Harjumaa lastekoduks. Haiba Lastekodu avati 1. detsembril 1999.a.
2000. aasta suvel ehitati rühmaruumidesse veega tualettruumid ja nooremasse rühma ka dušširuum.
Laste arv aastate lõikes on olnud 31. detsembriks:
1992 – 23 last 1993 – 43 last 2003 – 44 last
1994 – 41 last 1995 – 48 last 2004 – 41 last
1996 – 42 last 1997 – 39 last 2005 – 47 last
1998 – 43 last 1999 – 47 last 2006 – 48 last
2000 – 46 last 2001 – 46 last 2007 – 62 last
2002 – 47 last 2002 – 47 last
Lasteaial on piiratud mänguväljak alates 1997. aastast. Piirdeaia taga oli aastaid oma põllumaa, millel kasvatati lastele värket aedvija.
Alates 1996-st aastast kasutati mänguruume, mis asusid majas 13, kus asus ka juhataja kabinett, metoodilise materjali laoruumid ning pesupesemis- ja triikimisruum.
Kernu Vallavolikogu otsustas rekonstrueerida vallale kuuluva 8-korterilise elumaja nr. 13, nõuetekohaliseks lasteaiaks 45-le lapsele.
3. nov. 2002.a, sai lasteaed 10 aastaseks, siis avati ka uus lasteaed Riisikas. Nüüd saadi lastele oma maja, kus on suvel jahe ja talvel soe - põrandaküte, valgust palju ja ruumi parasjagu. Kõik nõuded täidetud ja ometi armas ning kodune.
Lapsi tuli valda juurde, Eesti Vabariigi Valitsus võttis vastu emapalga seaduse. Aastased lapsed enam emapalka ei saa ning oligi vajadus emal tööle minna. Tekkis vajadus sõimerühma järele.
15.02.2007. avati majas 13 a. lisaks liitrühm Kukeseen järjekorras olnud 12-le lapsele. Kahetoaline korter remonditi, kohandati taas lastele ja telliti nõuetele vastav mööbel. Lasteaed laienes ühe rühmaga tagasi vanasse majja, kus sõimerühma ikkagi avada ei saa. Nüüd võib päästa vaid uue lasteaia ehitus Laitsesse, sest kolmandik lasteaia lastest tuleb koolibussiga kohale ja üle kolmekümne Kernu valla lapse käib Tallinnas, Keilas, Sauel jm. lasteaias.
